Täna toimus Tallinn2011 eestvõttel viimasel hetkel korraldatud koristustalgu Linnahallist kuni Lennusadamani. Kõige enam tööd vajas Pro Kapitali ala. Etteruttavalt ütlen, et viimane ei saanud korda, sest seal on tööd vähemalt 2-3 päevaks veel.
Koristades leidsime vahest isegi ehmatavaid asju. Näiteks Vabariigi Presidendi Kantselei ajalehti, mille oli vast puude alla sokutanud möödunud aasta oktoobris mõni (endine?) töötaja. Hulgaliselt koolimaterjale oli ehitusprahi vahele peitnud psüholoogiatundeng K-L Säre. Seal oli isegi tema bakalauruse töö. Lisaks mitmete firmade ja eraisikute raamatupidamistoimikuid.
Mul õnnestus leida ka üks narkosüstal (oktoobris leidsime neid 3). Klaasikildudega tõmbasin märkamatult näpu lõhki, kuid loodan, et see paraneb peagi. Kaaskoristaja Marlen Pruunlep leidis raha- kui käekotte, mis olid ilmselgelt inimestelt varastatud.
Loomulikult oli palju ehitus- ja olmeprügi. Taarat, mille peamiseks osaks olid odekolonnipudelid. Riideid, okastraati kui eketroonikat ja muid juhtmeid. Mida sügavamale Pro Kapitali alale, seda hullemaks pilt muutus ja hetkel jäi poolikuks, sest abikäsi jäi väheseks.
Supi söömise ajal oli Pro Kapitali esindaja hämmingus, et kuidas inimesed julgevad blogida nii palju nende laostunud territooriumi üle. Mind omakorda hämmastab nende arusaam turvalisest ja korras elukeskkonnast.
Tuleb lõpetada prügimajandus keset linna. Meil on hulgaliselt töötuid, kes kasvõi päev-kaks töökoha eest ülimalt tänulikud oleksid. Selliste kergete töörünnakutega eesmärki päris ei saavuta. Ootan samuti linna tegutsemisjulguse saabumist.
Trummid mürtsuvad ning rahvas plaksutab. Linnapea peab kõnet ja jagab tänukirju. Toimub kauaoodatud kalaturu avamine Põhja-Tallinnas. On suurpäev. Paraku varjutavad üritust kahtlased asjaolud.
Kuu aega tagasi andis Tallinna linnavalitsus tuld takka avada kalaturg 15. mail, Tallinna päeval. Esialgselt oli kavandatud turu loomine suvekuudele, mil toimuvad merepäevad. Sõlmiti kolmepoolne leping, kus maa omanik - Pro Kapital, etendab salakavalat rolli.
Nimelt, kalaturu asukoht on Pro Kapitali hiiglasliku (15 ha) Kalaranna tänaval asuva territoorimi osal. Mitu aastat tagasi on tehtud planeering suureks arenduseks, mis on vaidlusi tekitanud ja (õnneks) toppama jäänud. Seni pole alale leitud ka uusi sõbralikumaid lahendusi.
Maaomaniku tegematus ja ehtne hoolimatus on Kalaranna tänava osaliselt muutnud südalinna prügimäeks. Alal laiuvad ehitusprahikoormad, millele lisavad värvi kodanike endi poolt toodud olme- ja ehitusjäägid. Tegemist on täieliku lagaga, kus eelmise aasta oktoobris suurema prügikolde likvideerisid Isamaa ja Res Publica Liidu liikmeid.
Põhja-Tallinna halduskogus tõstatati Pro Kapitali Kalaranna kinnistute heakorra küsimus. Õigustatult, sest linn peaks tegema ettekirjutusi maaomanikele heakorra hoidmiseks. Linn teeb maaomanikuga (Pro Kapital) aktiivseid lepinguid, kuid asjast ei räägita. Linnaosavanem andis teada, et kuna Pro Kapital ei tea, mida lähiajal kinnistutega peale hakata, siis nad ei pea vajalikuks teha lisakulutusi (sh korrashoidmiseks).
Linnaosavanema vastus on jahmatav. Kelle esindaja ta on? Preatoni firma või rahva esindaja, kelle avalik huvi peab olema tagada ohutu ja puhas elukeskkond.
Kummaline on ka kolmepoolne koostööleping, mis sätestab kalaturu korraldust. Pro Kapitali jaoks ei kaasne mitte üks sent kohustusi. Kõik kulud turuala korrastamiseks katab Põhja-Tallinna linnaosavalitsus oma reservist. Kokku on see kuni järgmise aasta lõpuni ligi 500 000 krooni. Leping näeb isegi seda ette, et linn on kohustatud Pro Kapitali tasuta reklaamipindadel äramärkima.
Kalaturg on vajalik. Tegelikult vajatakse värkse toidukraamiga kauplemise kohti viisakates tingimustes üle linna. Keskerakonna Pirita linnaosavanem on näiteks isiklikult hakanud blokeerima Pirita elanike algatust luua turg. See on otsene tegevus nii inimeste võimalusele saada tervislikule ja kvaliteetsele toodangule, maaelu arendamise kui ka töökohtate loomise vastu.
Turgude ärakasutamine poliitilise kasusaamise eesmärkidel näitab väärtuspoliitika puudumist. Linn peab lisaks kvaliteetsele ja värskele toidule soodustama elutervet keskkonda. Kuid kui linn ärihuvide tõttu vaikib ja juba aastaid, siis tekitab see suuri kahtlusi.
inimesed julgevad blogida nii palju nende laostunud territooriumi üle. Mind omakorda hämmastab nende arusaam turvalisest ja korras elukeskkonnast.
