Täna toimus Tallinn2011 eestvõttel viimasel hetkel korraldatud koristustalgu Linnahallist kuni Lennusadamani. Kõige enam tööd vajas Pro Kapitali ala. Etteruttavalt ütlen, et viimane ei saanud korda, sest seal on tööd vähemalt 2-3 päevaks veel.
Koristades leidsime vahest isegi ehmatavaid asju. Näiteks Vabariigi Presidendi Kantselei ajalehti, mille oli vast puude alla sokutanud möödunud aasta oktoobris mõni (endine?) töötaja. Hulgaliselt koolimaterjale oli ehitusprahi vahele peitnud psüholoogiatundeng K-L Säre. Seal oli isegi tema bakalauruse töö. Lisaks mitmete firmade ja eraisikute raamatupidamistoimikuid.
Mul õnnestus leida ka üks narkosüstal (oktoobris leidsime neid 3). Klaasikildudega tõmbasin märkamatult näpu lõhki, kuid loodan, et see paraneb peagi. Kaaskoristaja Marlen Pruunlep leidis raha- kui käekotte, mis olid ilmselgelt inimestelt varastatud.
Loomulikult oli palju ehitus- ja olmeprügi. Taarat, mille peamiseks osaks olid odekolonnipudelid. Riideid, okastraati kui eketroonikat ja muid juhtmeid. Mida sügavamale Pro Kapitali alale, seda hullemaks pilt muutus ja hetkel jäi poolikuks, sest abikäsi jäi väheseks.
Supi söömise ajal oli Pro Kapitali esindaja hämmingus, et kuidas inimesed julgevad blogida nii palju nende laostunud territooriumi üle. Mind omakorda hämmastab nende arusaam turvalisest ja korras elukeskkonnast.
Tuleb lõpetada prügimajandus keset linna. Meil on hulgaliselt töötuid, kes kasvõi päev-kaks töökoha eest ülimalt tänulikud oleksid. Selliste kergete töörünnakutega eesmärki päris ei saavuta. Ootan samuti linna tegutsemisjulguse saabumist.
Trummid mürtsuvad ning rahvas plaksutab. Linnapea peab kõnet ja jagab tänukirju. Toimub kauaoodatud kalaturu avamine Põhja-Tallinnas. On suurpäev. Paraku varjutavad üritust kahtlased asjaolud.
Kuu aega tagasi andis Tallinna linnavalitsus tuld takka avada kalaturg 15. mail, Tallinna päeval. Esialgselt oli kavandatud turu loomine suvekuudele, mil toimuvad merepäevad. Sõlmiti kolmepoolne leping, kus maa omanik - Pro Kapital, etendab salakavalat rolli.
Nimelt, kalaturu asukoht on Pro Kapitali hiiglasliku (15 ha) Kalaranna tänaval asuva territoorimi osal. Mitu aastat tagasi on tehtud planeering suureks arenduseks, mis on vaidlusi tekitanud ja (õnneks) toppama jäänud. Seni pole alale leitud ka uusi sõbralikumaid lahendusi.
Maaomaniku tegematus ja ehtne hoolimatus on Kalaranna tänava osaliselt muutnud südalinna prügimäeks. Alal laiuvad ehitusprahikoormad, millele lisavad värvi kodanike endi poolt toodud olme- ja ehitusjäägid. Tegemist on täieliku lagaga, kus eelmise aasta oktoobris suurema prügikolde likvideerisid Isamaa ja Res Publica Liidu liikmeid.
Põhja-Tallinna halduskogus tõstatati Pro Kapitali Kalaranna kinnistute heakorra küsimus. Õigustatult, sest linn peaks tegema ettekirjutusi maaomanikele heakorra hoidmiseks. Linn teeb maaomanikuga (Pro Kapital) aktiivseid lepinguid, kuid asjast ei räägita. Linnaosavanem andis teada, et kuna Pro Kapital ei tea, mida lähiajal kinnistutega peale hakata, siis nad ei pea vajalikuks teha lisakulutusi (sh korrashoidmiseks).
Linnaosavanema vastus on jahmatav. Kelle esindaja ta on? Preatoni firma või rahva esindaja, kelle avalik huvi peab olema tagada ohutu ja puhas elukeskkond.
Kummaline on ka kolmepoolne koostööleping, mis sätestab kalaturu korraldust. Pro Kapitali jaoks ei kaasne mitte üks sent kohustusi. Kõik kulud turuala korrastamiseks katab Põhja-Tallinna linnaosavalitsus oma reservist. Kokku on see kuni järgmise aasta lõpuni ligi 500 000 krooni. Leping näeb isegi seda ette, et linn on kohustatud Pro Kapitali tasuta reklaamipindadel äramärkima.
Kalaturg on vajalik. Tegelikult vajatakse värkse toidukraamiga kauplemise kohti viisakates tingimustes üle linna. Keskerakonna Pirita linnaosavanem on näiteks isiklikult hakanud blokeerima Pirita elanike algatust luua turg. See on otsene tegevus nii inimeste võimalusele saada tervislikule ja kvaliteetsele toodangule, maaelu arendamise kui ka töökohtate loomise vastu.
Turgude ärakasutamine poliitilise kasusaamise eesmärkidel näitab väärtuspoliitika puudumist. Linn peab lisaks kvaliteetsele ja värskele toidule soodustama elutervet keskkonda. Kuid kui linn ärihuvide tõttu vaikib ja juba aastaid, siis tekitab see suuri kahtlusi.
Möödunud aasta sügisel peeti IRL-i Põhja-Tallinna osakonna eestvõttel Kalamajas suur koristustalgu (vt. fotosid siit). Tegemist oli suurima mitteametliku prügimäega südalinna vahetus naabruses. Ala jääb Suur-Patarei tänava ja mere vahele. Linnulennult mõnesaja meetri kaugusel asub Põhja-Tallinna valitsus.
Pool aastat tagasi, taotledes luba linnaosavalitsusest, ei teatud, kellele territoorium kuulub. Peale koristustalguid, esitas linnaosa korralduse prügi äraveoks AS Pro Kapitalile. Nädala jooksul see ka tehti.
Kuus kuud hiljem on Pro Kapitalile kuuluv territoorium endiselt räsitud. Siin-seal vedeleb prügikoldeid. Inimesed on pikemalt juurdlemata toonud ehitusprahti ja muid olmejääke. Territooriumi omanik ning nurga taga asub linnaosavalitsus pole paraku teinud midagi olukorra lahendamiseks ega isegi tähelepanu pööramiseks.
Põhja-Tallinna linnavalitsus on endiselt vait. Kus on MUPO? Miks ei märka linnavõim, mis pea nende akende all toimub?
Patarei vangla ja Linnahalli vaheline ala on ca 15 ha suur. Alale on planeeritud Kalamaja möödasõidutee. Sellele lisaks on plaanis rajada korterelamud ja büroohooned, väikealuste sadam koos teenindavate ehitistega, kalaturg, avalikud haljasalad ja pargid ning kaldapealne rekreatsiooniala.
Kõik oleks tore, kui planeering säilitaks Kalamaja miljööväärtuse. Fotolt nähtav hirmutab. Kas tegemist on äriprojekti või tõsises soovis arendada Kalamaja?
Segadusi on sellel territooriumil liiga palju. IRL Põhja-Tallinna osakonnal ei jää muud üle kui taaskord keerata käised üles ning asuda tööle. Meie võimuses on vähemalt võidelda silmnähtava korralagedusega.
Keskerakonna venitamistaktika Riigikogu saalis riikliku pensionikindlustuse seaduse ja sellega seonduvate teiste seaduste muutmise seaduse raames pole tõsiseltvõetav.
Tegin selle näiteks graafiku, kus on näha:
K - palju Riigikogu liikmeid oli kohal P - opositsiooni hääled V - koalitsiooni hääled E - erapooletud
Mis selgub? Keskerakond koos teiste kaaslastega ei viitsi isegi hääletamas käia. Võetakse pidevalt 10 min vaheaegu. Milleks? Graafikust ju selgub, et fraktsiooni olemas pole, kellega nõu pidada. Kas vaheaegade võtmise idee pole mitte arupidamiseks vaba aega võtta?
Hetkel on jõutud läbi hääletada alates eile kl 18.00-st kuni täna kl 15:20-ni 56 parandusettepanekut 139-st.
Kurb, et opositsioon on võtnud eesmärgiks parlamendi töö mainet veel enam avalikkuse silmis allapoole tuua.
Nii mitmedki autoomanikud ja jalakäijad on aastaid mures Kolde pst-Sõle tn ristmikul toimuva pärast. Ristmik on ohtlik ning iga väikenegi risk võib lõppeda kurvalt.
Probleem number üks on sooritada liiklustihedas olukorras vasakpöördeid. Ühistranspordi kasutajad hoiavad liinibussis nr 40 (tipptundidel on bussis 60-90 inimest) hinge kinni, kui Sõle tänavalt toimub vasakpööre Kolde puiesteele, sest tavaliselt toimub see punase tule ajal. Buss liigub aegsasti keset ristmikku, et oodata oma hetke. Harvad pole juhused, kui buss alustab pöörde tegemist, kui kõikides foorides on punane tuli. Need autojuhid, kes tulevad Paldiski mnt poolt, ei saa omakorda teha vasakpööret, kui buss on end nihutanud keset ristmikku. Tekkinud on pime olukord, kus iga pööre on tohutu risk. Pöörde tegemist võid ju alustada, kuid siis on jalakäijad teel, keda peab läbi laskma, kuid pime nurk bussi tagant ei pruugi öelda, millal uus sõiduk vastu tuleb. Tegemist on äärmiselt ohtliku olukorraga.
Teine probleem on seotud jalakäijate ülekäigukohtadega. Ühistranspordi peatuse eest saab üle minna endise Minski poe poolele ja sealt edasi Sõle Säästumarketi suunas. Paraku puudub üldse üleminekuvõimalus Pelgulinna puumajarajoonist nii Säästumarketi kui peatuse suunas. Autojuhid on õnneks harjunud, et jalakäijad on sunnitud liikluseeskirju rikkuma ja viisakalt lastakse inimesed üle tee. Kuid olukord on lubamatu ja vajab reguleerimist.
Pakume ka lahendused.
Vasakpöörete reguleerimiseks näeme ette, et fooridele lisatakse vasakpöörete tulukesed (üks selline tuluke on näiteks Toompuiestee-Tehnika tn ristmikul), mille tulemusena vastavalt ajastatakse ristmik.
Jalakäijate reguleerimiseks tuleb paigaldada ülekäigukohamärgid ja maha tõmmata "sebrad". Ületamise turvalisemaks muutmise nimel võiks paigaldada ka jalakäijatele mõeldud foorid.
Kolde pst-Sõle tn ristmik on piisavalt lai, et paigaldada foorid ja ülekäigukohad ning luua vastav radade süsteem. Tegemist on olulise sõlmpunktiga, mis asetseb otse värske politseimaja akna all.
inimesed julgevad blogida nii palju nende laostunud territooriumi üle. Mind omakorda hämmastab nende arusaam turvalisest ja korras elukeskkonnast.
