17.03.09

Haridusreform: poisid gümnaasiumisse!

Kiidan endiselt minister Tõnis Lukase seaduseelnõu, mille eesmärk on korrastada gümnaasiumide võrgustik üle Eesti. Eesti elab igas valdkonnas üle võimete - ka hariduses. Selleks on reform hädavajalik.

Valgamaal on oluline otsus tehtud. Jäävad Otepää, Tõrva ja Valga gümnaasiumid, mis on alati maakonna tugikeskusteks olnud. Isiklikult oleksin isegi kaalunud kahe kooli allesjätmist, kuigi raske südamega.

Lisaks struktuurireformile on vaja läbi viia ka reform, mille tulemusena jõuaks ja lõpetaks gümnaasiumiastme enam poisse. Kampaania "Tagasi kooli" tagasisidemena väljastpoolt Tallinna tuli õnnetu pilt, kus ühe klassikomplekti peale on 2-3 poissi umbes 16-18 tüdruku kohta. Seda on häirivalt ja häbiväärselt vähe! Ja siit tekivad juba demograafilised probleemid.

Kui poisid ei jõua gümnaasiumideni, siis saavutame peagi olukorra, kus eesti rahva areng jääb seisma. Põhjus nö seltskondlik. Neiud pürgivad kõrgkoolidesse, lõpetades siirduvad karjääri tegema. Poisid... Kui on lootus lõpetada põhikool, siis heal juhul minnakse kutsekooli. Paraku on viimaste arengutase vahepealse unarussejätmisega kõvasti kannatanud. Ja tuleb tunnistada - mida aeg edasi, seda väiksem on võimalus elus edasi pürgida vaid põhikooli tasemega.

Tagajärjeks ongi see pilt, mida meile kollase ajakirjanduse vahendusel väga aktiivselt näidatakse - heal juhul karjeristist üksikemad, üksikud-lastetud karjäärinaised, uus noorte naiste ja keskealiste meeste peremudel. Põhjuseks on enamasti just see, et piisavalt võrdseid meessoost partnereid on omavanuliste hulgas vähe.

Pooldan Lukase mõttekäiku, et luua tuleb enam eraldi poiste ja tüdrukute klasse. Usun, et see on väike samm õiges suunas, soodustamaks noormeestel jõudmaks gümnaasiumiastmesse.

Parima tulemuse, minu hinnangul, saavutame väärtushinnangute suunamisel. Rahamaailm ega ka logardlus ei taga õnne. Õnne leiab igaüks ise ja see on võimalik saavutada läbi oma mõtte- ja oskustöö.

Pean silmas seda, et poiss saab suuresti meheks koos kaitseväeteenistuse läbimisega. Paraku erinevad uuringud näitavad, kuidas noored hoiduvad erinevate põhjustega koolidest. Üheks põhjuseks ongi logardlus, mis tihti viib halbade elukommete juurde.

Samuti loodetakse peale põhikooli saada kiiresti tööle. Kuid hairuduseta ei leita stabiilset ega tulutoovat tööotsa, mis samuti võib viia meie noored soovimatutele teeradadeni.

Kaks viimast näidet on pilt reaalsusest, mille märksõnaks on "viilimine". Viilimine on nõrkuse ja vastutustundetu käitumise väljund.

Poiste saamine gümnaasiumidesse loob eelduse elutervele ja arenevale Eestile! See peaks olema meie haidusreformi selge eesmärk.

Kommentaare ei ole: