Stroomi mets vajab päästmist!

Põhja-Tallinna pärl on Stroomi mets, ametlikult Merimets. See pole üldse kaugel Kesklinnast ja siinsamas on ka Haabersti ning Kristiine, kust käivad tuhanded elanikud metsas ja rannaalal sportimas, pere või sõpradega jalutamas ja loodust nautimas. Stroomi on kui aastaringne kuurort.

Esimene mure on prügi. Peale grillimist või tšillimist jääb olmeprügi inimestest tihti metsa alla maha ja mõned kummaliselt emad mängivad seal hiljem oma lastega. Tekivad ka ulatuslikud prügikolded, milleni 7.mai koristustalgutel ei jõutud.

Prügiprobleemi saab leevendada suurema hulga konteinerite sinna paigutamisega. Loomulikult peame koputama ka endi ja kaaskodanike südametunnistusele, et mõtlematu lagastamine lõpetataks.

Stroomi mets vajab abi, et olla elujõuline ja pakkuda turvalist keskkonda. Ilma abita võib metsa olukord 20-30 aasta pärast nii palju kannatada, et oleme hindamatust väärtusest ilma.

Esimene mure on prügi. Peale grillimist või tšillimist jääb olmeprügi inimestest tihti metsa alla maha ja mõned kummaliselt emad mängivad seal hiljem oma lastega. Tekivad ka ulatuslikud prügikolded, milleni 7.mai koristustalgutel ei jõutud.

Teine suur risk on tuleohtlikkus. Metsa ääres, rannapoolses küljes on mitu grillimiskohta, kus on märgid, et mujal tuld teha ei tohi. Tegelik vajadus lõkkekohtade järele on vähemalt viis korda suurem.

Seega tuleks turvalisi tuletegemise kohti juurde luua. Metsas on lagedaid alasid, kuhu võiks lõkkeplatse teha. Inimesed on harjunud metsalagendikel käima, kuid siis tehakse tuld omaalgatuslikult ja see on ohtlik.

Looduslikult ohustab metsa soostumine. Kraavid on umbes ja ajavad vett üle ka peale väiksemat vihmasadu. See on halb nii metsa tervisele tervikuna kui ka ebameeldiv külastajatele. Kiiremas korras tuleb ka üle vaadata kraavide olukord ning teha kraavivõrgustik korda.

Metsa ja eriti puude tervislik seisund on halb. Metsal puudub pidev hooldaja. 2009. aasta novembrikuu tormikahjustused on siiani näha. Väidan, et see on ohtlik inimestele, eriti lastele. Samuti soodustab see puuhaiguste teket ja levikut.

Stroomi mets vajab kindlasti metsa- või pargivahti, kes oleks oma ala spetsialist. Tema ülesanne peab olema metsa tervisel silma peal hoida ja seda tervendada. Samuti võiks ta korraldada metsaelu turvalisust üldisemalt.

Mureks on ka üldine turvalisus ehk inimeste poolt loodud ohud nagu röövlid, riiukuked, narkomaanid ja „liputajad". Nii tiheda külastatavusega ja laste mängumaaks kujunenud metsas ei tohiks see mingil juhul nii olla.

On noori, kes end metsas "pilve tõmbavad" või täis joovad ning möödujaid hirmutavad. Lihtsalt lusti pärast. On olemas kohti, kus võivad toimuda teismeliste omavahelised võimumängud, toimub füüsiline piinamine jne.

Vaja on politsei ja/või mupo jalgsipatrulli. Ei piisa sellest, et patrullautoga sõidetakse kõvakattega teedel. Metsas on vaja füüsilist kohalolekut. Samuti saaksid eelpoolmainitud organid silma
peal hoida iseeneslike lõkkekohtade tekitajatel.

Endiselt valitseb teadmatus metsa tuleviku suhtes. See on üks päris vana mure nii paljudele kohalikele kui ka naaberlinnaosade inimestele. Põhja-Tallinna üldplaneering näeb ette Põhjaväila läbiehitamist Merimetsast. Pelgulinna Seltsi poolt on kogutud üle 6500 allkirja, et metsa säilimise eest seista. Selget vastust pole keegi saanud.

Kavandatakse ka uut elurajooni praegusele Hipodroomi alale. Uusarendus tõstab metsa koormust veelgi ja nõuab linnale veel enam pingutusi meile olulise roheala säilitamiseks.

Tuleb tulla vastu elanike tahtele, sest nemad maksavad linnale makse ning loovad sellega linnas elamisväärse ja edumeelse keskkonna. Nad vajavad kohta, kus lõõgastuda ja loodust nautida.

Põhjaväila osas on lahendus olemas. See võiks suubuda Sõle tänavale, mis ehitati juba omal ajal nii lai ja varuga laiendada teed nii, et tulevikus saaks välja ehitatud suurtele koormustele vastav suue Haabersti-Paldiski suunas. Eeldus on juba seegi, et liikluskoormus Kopli poolsaare tööstuse juurde ja tagasi on tunduvalt vähenenud võrreldes möödunud aegadega.

Olen tähelepanekud edastanud Tallinna linnapeale ja Põhja-Tallinna linnaosa vanemale ja halduskogu liikmetele. Loodan saada vastused Stroomi metsa majandamise kava kohta ning asutakse peagi tegudele.

Merimets peab säilima ja ta vajab selleks abi. Põhja-Tallinn on tänu metsale unikaalne koht terves Tallinnas. See on väärtus, mida Põhja-Tallinn ja linn peaksid säilitama koostöös arendajate ja kohalike inimestega.

Lugu avaldatud: Delfi, 19.05.2011 (http://eestielu.delfi.ee/eesti/tallinn/pohja-tallinn/elu/stroomi-mets-vajab-paastmist.d?id=46246837)

Raamatuarvustus. "Minu Gruusia"

Ma pole siiani ühtegi Petrone Prindi sarja reisiraamatut lugenud. Nähes raamatupoes pealkirja "Minu Gruusia", tuli kange tahtmine just seda raamatut lugeda. Ja ma ei kahetse (!).

Gruusia on Eestile tänu poliitilistele sündmustele kui poliitikute omavahelisele tihedale suhtlemisele üsna lähedaseks saanud. Ma pole seal kunagi käinud, kuid teatud põnevus ja soov asja enam hoomata on olemas.

Dagmar Raudam töötas Gruusias Eesti saatkonnas august 2007-detsember 2009. Tänu sellele kogemusele on raamat kui kulg ühe inimese elust, mitte kui ühest riigist. "Minu Gruusiat" on võimalik lugeda ühe hingetõmbega, mis on märk kergest, sujuvast ja kaasahaaravast kirjanikutööst. Mina lugesin kahe hingetõmbega (ajast tingituna).

Gruusia on täis vastuolusid - korratust asjaajamisel, romantikat, kaost liikluses, värskeid ja värvikaid maitseelamusi, omapärast loodust ja arhitektuuri. Samas toimub pidev muutumine, mis takerdub ühel või teisel moel põlvkondadevahelistesse arusaamatustesse.

Ei salga, et ootasin väga kirjeldusi ja analüüsi 2008. aasta augusti sündmustele, kus Venemaa asus sõjalisele tegevusele Gruusia vastu. Paraku jäi see teema ühte peatükki ning jäi üsna pealiskaudseks.

Raamatus tuuakse välja president Ilvese julgust minna sellel (august 2008) keerulisel ajal Tbilisisse avaldamaks toetust grusiinidele. Jäin mõtisklema Ilvese tegevusele tema ametisoleku ajal. Seda meenutasin ka möödunud neljapäeval Aasta Põllumehe konverentsil presidendi olekut jälgides. Paraku ma muud olulist oskagi nimetada kui see sama käik Gruusiasse.Raamatus meeldis ka salapära, mis autori ümber toimus. Mõtlen isiklikke suhteid. Samas oli raamat üsna avalik paljastus. Arusaamatuks jäi saatkonnast lahkumine. Sain aru, et see oli enne tähtaega ja üsna valus lahkumine. Oli see seotud ühe leitud tüdruku Helenega - jääb arvamiseks.

Ei taha raamatu detaile avaldada. Soovitan igaühel seda omal nahal tunnetada. Usun, et "Minu Gruusia" on hea sissejuhatus järgmisse raamatusse, mis mu öökapil järjekorras seisab: "Väike sõda, mis raputas maailma", Ronald D. Asmus.

Kalamaja prügila on lõputu

Käes on sügis. Varsti möödub aasta, kui Kalaranna tänavalt koristati suur prügikolle (pilte näed siit). Olin lausa rabatud, et Vanalinna külje all on selline hoolimatus võimalik. Eeskätt on see hoolimatus maaomaniku ja linnavõimu poolt.

Pärast läinudsügist koristusaktsiooni olen Pro Kapitali alal endiselt silma peal hoidnud. Tänavu mais tuli appi ka Tallinn 2011 oma noorte meeskonnaga, et korrastada tulevast Kultuurikilomeetrit (pilte näed siit). Osales ka väike seltskond Pro Kapitalist, mille esindaja oma kõnes väljendas tugevat pahameelt probleemi tõstatajate üle. Nende jaokstundus olukord normaalne.

Ja midagi pole muutunud (vaata videot siit). Enam kui pool aastat hiljem, pärast viimast suuremat koristusaktsiooni, on prügimägi endiselt olemas. Asukoht on küll paarkümmend meetrit nihkunud Patarei vangla suunas, kuid siiski on prahilasu taas olemas ja kasvamas.

Tekkinud on järgmised küsimused:

1. Kas Tallinna Keskkonnaamet on vastavalt Tallinna jäätmehoolduseeskirjale teostanud kontrolli eeskirja täitmise kohta? Jäätmehoolduseeskiri esitab mitmeid eesmärke, millest rõhutaksin: "säilitada puhas ja tervislik elukeskkond";
2. Kuidas on prahi mahapanekuga seotud väärtegusid menetletud? See peaks olema MUPO ülesanne;
3. Kas linnaosavalitsus on kõneallolevat Kalaranna tänavat kontrollinud ning kas on täheldatud rikkumisi?

Väidan, et Kalaranna prügila seab ohtu nii tervise kui keskkonna. Tegemist on aktiivselt külastavtaa alaga. Käiakse jalutamas, nautlemas merd ning vaba aega veetmas. Laiuva prügi sortiment, nagu fotodelt näha võib, on väga mitmekesine.

Eile saatsin analoogse sisuga kirja Tallinna linnavolikogule ja MUPOle. Tarmo Kruusimäe esitaks ka arupärimise Tallinna linnavolikogus.

Jään põnevusega vastuseid ootama.

Kesklinna prügimägi sai kerge leevenduse

Täna toimus Tallinn2011 eestvõttel viimasel hetkel korraldatud koristustalgu Linnahallist kuni Lennusadamani. Kõige enam tööd vajas Pro Kapitali ala. Etteruttavalt ütlen, et viimane ei saanud korda, sest seal on tööd vähemalt 2-3 päevaks veel.

Koristades leidsime vahest isegi ehmatavaid asju. Näiteks Vabariigi Presidendi Kantselei ajalehti, mille oli vast puude alla sokutanud möödunud aasta oktoobris mõni (endine?) töötaja. Hulgaliselt koolimaterjale oli ehitusprahi vahele peitnud psüholoogiatundeng K-L Säre. Seal oli isegi tema bakalauruse töö. Lisaks mitmete firmade ja eraisikute raamatupidamistoimikuid.

Mul õnnestus leida ka üks narkosüstal (oktoobris leidsime neid 3). Klaasikildudega tõmbasin märkamatult näpu lõhki, kuid loodan, et see paraneb peagi. Kaaskoristaja Marlen Pruunlep leidis raha- kui käekotte, mis olid ilmselgelt inimestelt varastatud.

Loomulikult oli palju ehitus- ja olmeprügi. Taarat, mille peamiseks osaks olid odekolonnipudelid. Riideid, okastraati kui eketroonikat ja muid juhtmeid. Mida sügavamale Pro Kapitali alale, seda hullemaks pilt muutus ja hetkel jäi poolikuks, sest abikäsi jäi väheseks.

Supi söömise ajal oli Pro Kapitali esindaja hämmingus, et kuidas inimesed julgevad blogida nii palju nende laostunud territooriumi üle. Mind omakorda hämmastab nende arusaam turvalisest ja korras elukeskkonnast.

Tuleb lõpetada prügimajandus keset linna. Meil on hulgaliselt töötuid, kes kasvõi päev-kaks töökoha eest ülimalt tänulikud oleksid. Selliste kergete töörünnakutega eesmärki päris ei saavuta. Ootan samuti linna tegutsemisjulguse saabumist.

Südalinna häbimärk on kalaturuga ühel alal

Trummid mürtsuvad ning rahvas plaksutab. Linnapea peab kõnet ja jagab tänukirju. Toimub kauaoodatud kalaturu avamine Põhja-Tallinnas. On suurpäev. Paraku varjutavad üritust kahtlased asjaolud.

Kuu aega tagasi andis Tallinna linnavalitsus tuld takka avada kalaturg 15. mail, Tallinna päeval. Esialgselt oli kavandatud turu loomine suvekuudele, mil toimuvad merepäevad. Sõlmiti kolmepoolne leping, kus maa omanik - Pro Kapital, etendab salakavalat rolli.

Nimelt, kalaturu asukoht on Pro Kapitali hiiglasliku (15 ha) Kalaranna tänaval asuva territoorimi osal. Mitu aastat tagasi on tehtud planeering suureks arenduseks, mis on vaidlusi tekitanud ja (õnneks) toppama jäänud. Seni pole alale leitud ka uusi sõbralikumaid lahendusi.

Maaomaniku tegematus ja ehtne hoolimatus on Kalaranna tänava osaliselt muutnud südalinna prügimäeks. Alal laiuvad ehitusprahikoormad, millele lisavad värvi kodanike endi poolt toodud olme- ja ehitusjäägid. Tegemist on täieliku lagaga, kus eelmise aasta oktoobris suurema prügikolde likvideerisid Isamaa ja Res Publica Liidu liikmeid.

Põhja-Tallinna halduskogus tõstatati Pro Kapitali Kalaranna kinnistute heakorra küsimus. Õigustatult, sest linn peaks tegema ettekirjutusi maaomanikele heakorra hoidmiseks. Linn teeb maaomanikuga (Pro Kapital) aktiivseid lepinguid, kuid asjast ei räägita. Linnaosavanem andis teada, et kuna Pro Kapital ei tea, mida lähiajal kinnistutega peale hakata, siis nad ei pea vajalikuks teha lisakulutusi (sh korrashoidmiseks).

Linnaosavanema vastus on jahmatav. Kelle esindaja ta on? Preatoni firma või rahva esindaja, kelle avalik huvi peab olema tagada ohutu ja puhas elukeskkond.

Kummaline on ka kolmepoolne koostööleping, mis sätestab kalaturu korraldust. Pro Kapitali jaoks ei kaasne mitte üks sent kohustusi. Kõik kulud turuala korrastamiseks katab Põhja-Tallinna linnaosavalitsus oma reservist. Kokku on see kuni järgmise aasta lõpuni ligi 500 000 krooni. Leping näeb isegi seda ette, et linn on kohustatud Pro Kapitali tasuta reklaamipindadel äramärkima.

Kalaturg on vajalik. Tegelikult vajatakse värkse toidukraamiga kauplemise kohti viisakates tingimustes üle linna. Keskerakonna Pirita linnaosavanem on näiteks isiklikult hakanud blokeerima Pirita elanike algatust luua turg. See on otsene tegevus nii inimeste võimalusele saada tervislikule ja kvaliteetsele toodangule, maaelu arendamise kui ka töökohtate loomise vastu.

Turgude ärakasutamine poliitilise kasusaamise eesmärkidel näitab väärtuspoliitika puudumist. Linn peab lisaks kvaliteetsele ja värskele toidule soodustama elutervet keskkonda. Kuid kui linn ärihuvide tõttu vaikib ja juba aastaid, siis tekitab see suuri kahtlusi.

Fotoülevaated kinnistust:
9.oktoober 2009

11.oktoober 2009

4.aprill 2010

11.mai 2010

Lisamaterjale:
Kalaturu avamise kava: http://kuhuminna.tallinn.ee/oevent.php?oevent_id=79135
Koostööleping: http://www.tallinnlv.ee/lvistung/bin/agendalist1.asp?meeting=636#aid_0 (vt punkt 38)