Saksamaa sotsid ohustavad julgeolekut?

Saksamaa sotsiaaldemokraatlik partei kinnitas kantslerikandidaadiks praeguse välisministri Frank-Walter Steinmeieri. Olen tema suhtes kuulnud teravaid kriitikanoote. Täna sain kinnituse, et need kriitikanoodid on kõigest leebed väljendusviisid tegeliku ohuga võrreldes.

Endine Saksa korrespondent Moskvas Boris Reitschuster (fotol) on kirjutanud raamatu "Kas Kremli uus peremees? Dmitri Medvedjev". Avastasin raamatu puht juhuslikult. Praegu ma sellele nii väga ei pühendu, kuid leidsin just Steinmeieri kohta käiva üsna tõsise fakti.

Frank-Walter Steinmeier oli Saksamaa kantsler Gerhard Schröderi kantseleiülem. Sama ametit pidas ka praegune Venemaa president Dmitri Medvedjev, kes oli siis Vladimir Putini alluvuses. Suurriikide puhul on tegemist poliitilise tohutu kaaluga ametipostiga, mida teps mitte igaühele ei võimaldata ning kus ametis olles tuleb täita kindlaid suuniseid.

Medvedjev ja Steinmeier (fotol) olevat head sõbrad tänaseni, mis kujunenud just tänu tihedatele kohtumistele seoses ülemuste usalduslike sõprussidemetega. Mida võiks siit järeldada?

Saksamaa ja Venemaa suhteid saaks kiita juhul, kui seal poleks just neid "agasid". Schröderi rahajanune käitumine ja hoolimatus riiklike julgeolekuriskide suhtes tekitab kõhedust. Seda just eestlaste seisukohast. Ajalugu kipub korduma ning järjekordne aastasada on taas täis saamas. Üheks reaalsemaks julgeolekuriskiks on just Nord Streami veel teadmata tulevik. Paraku kuuleb veskirattaid liikuvat just selles suunas, et gaasitoru tuleb. See on julgeolekurisk nii Läänemeremaadele kui Saksamaale endale.

Medvedevi (fotol) ja Steinmeieri taaskohtumine tähendab ilmselt Putini ja Schröderi unelma täitumist. Ridade vahelt võite välja lugeda, et Medvedev ja Steinmeier on oma endiste ülemuste marionetid.

Paraku ei anna alati kindlust praeguse liidukantsleri Angela Merkeli käitmusviis Venemaa vastu. Päris tihti hoiab ta avalikkuse ees suu kinni, mida poleks talt oodanud. Järelikult, ei saa välistada gaasitoru ehituse peatamist ka Merkeli poolelt, kuid teatud selgroogsust on temal enam.

Lisaks tuleb arvestada ka sotsiaaldemokraatliku maailmavaadet esindavate Euroopa poliitikute ettearvamatut käitumist. Mis ettearvamatustest ma räägin?

Olen jahmatanud kuuldusest, et Euroopa esindusorganite koridorides teevad sotsiaaldemokraadid just lobby-tööd Venemaa kui ka suurriigi poolt soositavate ebademokraatlike naaberriikide kasuks. Eesti sotsiaaldemokraatide kohta seda päris öelda ei saa, aga ikkagi. Tõsi, ühe tänase Euroopa Parlamendi saadiku kohta olen moldovlaste endi suust kuulnud kriitikanooli, mis heidavad ette demokraatlike väärtuste arendamise takistamises.

Praegu lohutab see, et Saksamaa parlamendivalimised toimuvad poole aasta pärast. See annab aega valijatel kandidaatide üle järele mõelda. Samuti annab see aega avalikustada telgitaguseid, mis võivad tulemust märkimisväärselt mõjutada.