Tõe rääkimine kui tabu?

Silver Meikar on noor ja julge kodanik, kelle artikkel Postimehes (http://arvamus.postimees.ee/849254/silver-meikar-erakondade-rahastamisest-ausalt/) on tekitanud eufooria. Ta tunnistas, et on osalenud aastaid tagasi musta ja tundmatu raha üle kandmises erakonna kontole.

Sarnaseid skeeme oleme kuulnud Keskerakonna puhul, kus Otepäält on olnud kodanikke, kelle kasin sissetulek võimaldas suuri summasid erakonnale üle kanda.

Meikari omamoodi vabandamist tuleb võtta tõsiselt. Kuid erakonnad käituvad hoopis parastavalt. Seda on halb ja piinlik vaadata. Nii Reformierakond kui teised erakonnad vaatavad olukorrale ülevalt alla ning eitavad kõike. Reform süüdistab Meikarit valetamisest ja teised parteid kiidavad enda puhtust. Milline kahepalgelisus!?

Eesti poliitiline maastik on stagneerunud. Hoitakse kinni mugavuspositsioonidest, et püsida võimul. Hetkel on SDE olukord selline, kus neil puudub tugevam võimupositisoon, kuid kipun arvama, et neilgi on omad luukered kapis.

Loodan, et Meikar peab vastu.Vajame rohkem neid inimesi, kes julgevad välja tuua väärarengud, mis ühiskonda järjest enam ahelatesse surub.

Erakondade rahastamise süsteemi tuleb kindlasti muuta. Ja alustada tuleb riigi poolt eraldavate summade kaudu. Loodan, et peagi ilmub avalikkusele mu vastavasisuline lugu.

IRL taunib inimeste kuulumist kodanikuühendustesse

Eile kuulutas võimupartei IRL-i peasekretär (loe siit), et need erakonna liikmed, kes kuuluvad poliitilistesse kodanikuühendustesse (loe seltsid, MTÜ-d jt. vormid), peaksid lahkuma IRL-st. Tegemist on ühe kummastava avaldusega erakonnalt, kelle valitsemisalasse kuulub kodanikuühenduste temaatika.

Tänaseks on erakonnad oma mõttemaailmalt üsna stageerunud. Hoitakse pingsalt kinni valitseva eliidi heaolust ning unustatakse liige kui valija. Liikmed on muutunud erakondadesisesteks võimumängurluse objektideks ning rohkem paraku ei oodatagi. Pigem vastupidi, enamat ei soovitagi.

Midagi tuleb tõsiselt ette võtta. Erakonnad peavad aru saama, et nad on kdoanikuühenduste üks vorm ja see eeldab samasugust panustamist, kui seda teevad teised seltsid ja MTÜ-d.

Igal kodanikul peab olema võimalus ja õigus kuuluda erakonda ning see ei tohi mitte mingil juhul välistada kodaniku võimalust kuuluda teistesse kodanikuühendustesse.

Eesti riik on väike ja meid on vähe. Väärtustagem neid inimesi, kellel on rohkem kui üks huvivaldkond ning nad on võimelised neisse ka panustama oma aega kui raha.

Lisaks tuleb muuta selgelt erakondade rahastamissüsteemi, mis tõstaks erakondade vastutust kui kaasmõtlejate arvestamist. Samuti annab see võrdsema stardipositsiooni olemasolevatele erakondadele ning natukenegi samastub teiste kodanikuühendustega.

Kommentaar: erakonna moodustamine ei saa olla eesmärk omaette

MTÜ Vaba Isamaaline Kodanik juhatuse liige Külliki Kübarsepp on seisukohal, et kuigi kohalik poliitikamaastik vajab turgutamist, ei saa uue erakonna moodustamine olla eesmärk omaette. MTÜ ise kogub populaarsust just maapiirkondades.   

IRL-ist lahkunud Kübarsepp rääkis ERR-i uudisteportaalile, et kuigi MTÜ liikmete seas toimub kuni käesoleva kuu lõpuni küsitlus erakonna moodustamise võimalikkuse suhtes, ei saa see olla eesmärk omaette.

"Selleks peavad kõik liikmed ja kodanikud valmis olema. Vajame eelkõige tugevat kodanikkonda, kes oleks valmis juhtima erakonda, mitte erakondi, mis juhiksid liikmeid, nagu me praegu suurparteide juures näeme," rääkis Kübarsepp.

Küsitluse tulemust võetakse Kübarsepa sõnul seisukohtade kujundamise alguspunktina. "Ilma üldkoosolekuta sellist radikaalset ostust vastu ei võeta. Selge on see, et MTÜ jääb MTÜ-ks ja arendab ikkagi oma mõttekoja ideed edasi," rääkis ta.

Samas ei välistanud ta, et sellest võib ka erakond välja kasvada. ",Või sellest tulevad persoonid, kes uue võimaliku erakonna tekkes kaasa võivad lüüa või oleme koostööpartner teistele jõududele. See kõik on tuleviku muusika," lisas ta.

Juhatuse liikme sõnul on MTÜ-l hetkel käes, see faas, kus ennekõike inimesed koonduvad. Praeguseks on neil koos natuke alla 200 liikme, aktiivsus on seejuures suurenenud just maapiirkondades. "Iga päev on meie postkastis üks-kaks liikmeavaldust väljaspoolt Tallinna.  Inimesed tunnevad, et viimane aeg on koonduda ja niisama pealtvaatamisest ollakse väsinud," lisas ta.

MTÜ üheks eesmärgiks on enda tutvustamine ja selleks plaanitakse külastada kõiki maakondi.
"Eesmärk on tutvuda sealsete meid huvitavate inimestega. Samas inimesed juba ise pöörduvad meie poole, et palun tulge," rääkis ta, lisades, et hiljuti tuli küllakutse Narvast.  Kübarsepa sõnul on inimesed kohtumistel aktiivsed. "Just eelmisel nädalal käisime Pärnus. Huvi oli väga aktiivne, avaldati arvamust, anti märku, et ollakse valmis ise käed külge lööma," rääkis ta.

Kohtumistel räägitakse peamiselt sellest, mis inimestele poliitika juures hinga vaevab. "Räägitakse peamiselt ikka poliitilisest kultuurist ja süsteemist tervikuna, inimesed tunnevad ülekohut. Ühtlasi räägitakse dialoogi puudumisest,  sellest, kas ühiskonnas on väärtused on paigas, sellega haakuvalt  poliitilisest korruptsioonist, sõltumatusest," lausus Kübarsepp.  "Igatsetakse tagasi 90-ndate alguse meeleolusid, seda, et tundi end vajalikuna. Et saab midagi muuta, mõjutada, täna seda ei tunta. See on pannud inimesed koonduma ja seda näitavad ka erinevad toimunud meeleavaldused," lisas ta. 

Sündmused, mis hetkel Keskerakonna ümber käivad, annavad MTÜ-le julgust, et ollakse õigel teel ning veendumust, et Eesti poliitiline maastik vajab turgutamist. "Keskerakonnas ja IRL-is toimuv on väga sarnane. Inimesed on muutunud mutrikesteks masinasüsteemis, meid ei väärtustata. Inimene ei ole enam väärtus, miks erakonnad koos on . Ma ei tea, kui palju on seda masinavärki võimalik vähendada, aga me oleme kogunenud selleks, et rääkida probleemidest, mida ei taheta teha erakondade poolt, kui ka leida lahendusi nendele probleemidele," sõnas Kübarsepp.

Rääkides Keskerakonnast lahkunutest ja pettunutest, ütles Kübarsepp, et inimestega ollakse kontaktis. "Kellelegi midagi peale ei suruta, kui inimestel on valmisolek külla tulla, on nad oodatud," lisas ta.

Allikas: ERR Uudised
25.03.2012
Link: http://uudised.err.ee/index.php?06248805

Stabiilsus versus ettearvamatus

Vikerraadio debatt andis võimaluse aru saada, milline president võiks olla Indrek Tarand või Toomas Hendrik Ilves. Kohe alguses oli selge, et Ilvesega jätkuks teatud stabiilsus ning puuduksid piinlikud episoodid. Tarand alustas saadet keskerakondliku kibestumisega, mis pani küsima – kas ta on küps kandideerima presidendiks?

Vabariigi president peab olema oma rahva eestkõneleja ja teenäitaja. Ta võiks aidata leida vastuse küsimusele, mis on Eesti tee kümne, viiekümne aasta perspektiivis?

Viis aastat tagasi oli Ilvese suhtes suur ootus. Aastaid hiljem valitseb justkui tühjus ja uue ootuse puudumine. Sisepoliitikas on Ilves olnud pigem tagasihoidlik, täites küll vajalikud rollid, kuid enamaks jääks nagu puudu tahtest ja suutlikkusest.

Välispoliitikas oli kindlasti eredaim hetk Vene-Gruusia sõda, kus Ilves näitas tugevat Eesti selgroogu. Ilvese välispoliitiline võimekus on tugevam kui see, mida ta on suutnud siiani esitada.

Saates võttis Ilves endale olulised ülesanded järgmiseks viieks aastaks: olla avatud debati ning haldusreformi eestvedaja. Mõlemad on Eesti tuleviku kujundamise seisukohalt ülivajalikud rõhuasetused.

Tarandi esitluses oli ebakindlust ja läbimõtlematust. Näiteks: õigem olnuks Savisaarel lasta sooritada kuritegu, siis oleks saanud ta võlla saata. Arusaamatuks jäi, miks peaksime tegelema tagajärgedega ja mitte ennetama ohtu riikluse põhiväärtustele?

Tarand kordas ka, et tema kaitseb nõrgemaid. Kuid kes on see nõrgim – laps, kes peab käima ebanormaalsetes tingimustes lasteaias või hoopis Keskerakond? Aktsiooni «Raha lasteaedadele» patroonina oleks olnud juba ammu aeg võidelda tegelike nõrgimate eest.

Tarand võttis presidendiks saades ülesandeks pidada rohkem debatte erakondlaste vahel ja riigikogus poliitikate kujundamisel. See oleks päevapoliitiku rolli võtmine. Pigem tuleks luua võimalusi tavakodanikul poliitikas kaasa rääkida.

HINNE DEBATILE:

TARAND 3

ILVES 4

Lugu avaldatud: 22.08.2011, Postimees

Kontrollitud demokraatia oht

Kaks aasta tagasi jõudsin järeldusele, et Eesti liigub nelja erakonna suunas (vt. PM
21.07.2009 - http://www.postimees.ee/144025/kulliki-kubarsepp-neljaparteiline-eesti/). Pool
aastat hiljem hakati seda isegi uskuma ja märtsikuised parlamendivalimised kinnitasid oletust.
Vähem erakondi Riigikogus võimaldab enam tähele panna, mis toimub erakondade sees.

Viimastel nädalatel avanenud sissevaade IRL-i probleemidesse pole ju üllatus. Hea vähemalt,
et selles erakonnas on veel inimesi, kes püüavad poliittehnoloogilisele masinale vastu
hakata. Eesti erakonnad on aastate jooksul jõudnud ummikusse just tänu ülipüüdlikule
kontrollimehhanismile. Tulemuseks on väikesed eesmärgid, mis toovad tulu kitsale
kildkonnale, kuid mitte Eestile tervikuna. Eesti oht on sattuda kontrollitud demokraatia lõksu.

See on Eesti poliitilises kultuuris süvenev tendents. Toimuvad küll valimised, millele eelneb
näiline vaba kampaaniaperiood. Valijaid võlutakse lihtsate rahaliste lubadustega. Erakonnad
ise on järjest suletumad, nad edutavad vaikivat kuulekust, mitte iseseisvust.

Eliit väldib arvamusliidrite kaasamist igapäevapoliitikasse, nähes viimastes
konkurente. Koondatakse küll uusi lihtliikmeid, kellelt arvamusi ja iseseisvust ei oodata, vaid
nad muudetakse varakult poliitiliste tagatubade pantvangideks ehk hääletusmasinateks.

Veel enam püüab poliitiline eliit välistada uute jõudude teket. Olgu need poliitilised või
rahvaalgatuslikud, sest neis nähakse samuti sobimatut konkurentsi. Kõige valusamalt on
reeglid paika pandud erakondade rahastamise kaudu, mis ahistab selgelt võimalikke uusi
tulijaid.

Kontrollitud demokraatia toimib ka esindusorganites. Jah, poliitiliste jõudude omavahelised
lepped peavad eksisteerima ning tuleb täita ühiselt seatud eesmärke, kuid selle raames
pole arusaadav saadikute suukorvistamine. Sõltumatult mõtlevad saadikud on järjest
haruldasemad. Kunagi sai Tallinna linnavolikogus tavaks roheliste ja punaste kirjapulkade
kasutamine, et anda märku, kuidas hääletada. See haigus süveneb kõigil tasanditel.

Erakonna eliidile vajalik alluvussuhe pannakse paika ka Toompeal. Tulevased noorpoliitikud
võetakse riigi palgale, minimaliseerides teadlikult erakondade keskkontorite palgafonde.
Poolpoliitiku ehk nn broileri staatuse saanud mehitatakse komisjonidesse ja antakse
sümboolseid toole klausliga – nüüd oled meie poolel, sul on töö, vastutasuks kuuletud
vaikivalt. Sama püütakse teha ka kogenenumate poliitikutega.

Kontrollitud demokraatia süvenemine killustab ühiskonda, hävitab aadetel põhinevad
väärtused ning seab kahtluse alla rahvusriikluse olemuse, mis väikerahva jaoks on suur
risk. Kui inimesed tunnevad end täisväärtuslike kodanikena on neil soov ja valmidus oma
demokraatiat kaitsta. Praegu on inimesed segadusse aetud, sest väärtused enam ei toimi,
toimib kontroll, mida tihti rakendatakse hirmu- ja sõltuvusmehhanismide kaudu.

Kadunud Enn Soosaar osutas: raske on väärtuspõhiseks pidada ühiskonda, kus enamik
jagab JOKK-mentaliteeti ja nõustub väga paljudel puhkudel sohitegemisega ning vaatab
saamahimule läbi sõrmede. Arusaamale „kel jõud, sel õigus“ aitab kaasa kodanikuühiskonna
nõrkus, ehkki just kodanikujulgus peaks suutma pakkuda alternatiivi massipsühhoosile.

Mittetulundusühingud moodustavad inimesed, kes tahavad ühise eesmärgi nimel
panustada. Liikmed on eelnevalt ühiskonnale juba midagi andnud ning omandanud
väärtuslikke kogemusi. Kontrollitud demokraatias seevastu vajatakse midagi muud – klakööre ehk odavaid ja hõlpsalt manipuleeritavaid valijaid. Vaja on aktiivsemat kodanikuühiskonda, kes vigu märgates annab neist häälekalt teada ning annab oma panuse ka õiges suunas liikumiseks.

Võlusõnad on tahe ja vastutus. Poliitiline tahe vastutada nii kodaniku kui erakonna
seisukohalt. Kas tahame jätkata demokraatliku ning iseseisva riigina, mitte end ise
nõrgestada? Kui „jah“, siis peame ise eneses suureks kasvama. Peame näitama allumatust
massipsühhoosile ning otsima lahendusi, mis põhineksid aadetel ja väärtustel.

Tuleb osata julgelt öelda „ei“ ebanormaalsele ning vajadusel trotsida tagasilööke selle eest, et
oled olnud julge. See kasvatab inimest. Ajalugu on näidanud, et manipulaatorid ühel hetkel
kukuvad. Et nad kiiremini kukuksid, selleks on vaja julgetel ja tegusatel inimestel enam
kokku hoida.


Avaldatud:
Postimees, 11.08.2011