20.01.09

Baltikumi julgeolekurisk - Läti


Pealkiri tundub veidi ülepaisutatuna, kuid sisu võib olla tõene. Nimelt on Balti riikide kõrval suur naaber Venemaa, kes annekteeris meid viiekümneks aastaks. 1991. aastatel lagunes Nõukogude Liit. Hiljem muutus tollane riigipea Gorbatšov antikangelaseks. Putini tulek presidendiks tuletas taas meelde Venemaa kunagist mõjuvõimu. Tihti oleme tunda saanud, et meid jälgitakse kõrgendatud valveolekus ning iga nõrk koht võidakse ära kasutada.

Rahutused ning rahulolematus valitsuse vastu Lätis on kindlasti teritanud ka tolle suure naaberriigi meeli. Rahutuste puhul ei ole täheldatud, et need oleksid toimunud Kremli otsesel juhendamise, mis juhtus küll Eestis aprillis 2007. Kuid see ei tähenda, et Venemaa antud segadust Balti riikide vastu ära ei kasuta.

Läti teeb Baltikumi nõrgaks esiteks juba oma geograafilise asendi tõttu. Asetudes Eesti ja Leedu vahel lõikaks ta oma untsuminekud korrald meid ühendusest demokraatliku maismaaga üldse ära. Minus ei tekita kindlust Soome, sest tihti on ajalugu näidanud soomlaste arusaamatut koosmeelt Venemaa võimudega.

Teisalt erineb Läti poliitiliste parteide toetusmehhanism. Eestis on juba ammu mõistetud, et ilma riikliku toetuseta läheksid erakonnad päris hukka ja korrumpeeruksid kaelani. Tõsi, kindlasti on leitud ja leitakse viise, kuidas lisaraha kasutusele tuua, kuid need vajavad tõestamist, mis juba ongi proovile pannud Eesti õigussüsteemi.

Lätis riigi poolt erakondadele raha ei eraldata. See võimaldab ettevõtjatel mõjutada erinevaid otsuseid, mis järgivad kellegi erahuve ega pruugi vastata riigi pikaajalistele huvidele. Korruptsioonitajumise indeksit mõõdab Transparency International. 2008. aastal on Läti koht 180 riigi seas 52 (5 punkti). Eesti asetseb oluliselt paremal 27. kohal (6,6 punkti).

Minul on veendumus, et pealinna rahvuslik kooslus peab olema tasakaalus. Seda just seetõttu, et kogu poliitiline otsustamine toimub pealinnas. Lisaks on ärieliit koondunud pealinna. Läti pealinna Riia kodulehelt
näeme, et suurim rahvusgrupp on venelased (vt joonist).

Läti on läbi viinud lätikeelse hariduse viimise kõikidesse koolidesse, mis venekeelset elanikkonda eriti ei rõõmustanud. Seda on näha Eestiski. Arvatavasti muutub see põlvkonna või paari jooksul. Senikaua on aga Riia rahvuslik koosseis Venemaa poolt kergesti ära kasutatav.

Nüüd nõrgendab riike, aga Lätit eriti, majanduslik ja poliitiline madalseis. Läti on juba pöördunud IMF-i poole abirahade saamiseks.

Poliitiliselt valitseb Lätis tohutu usaldamatus erakondade vastu. Anvar Samost (Välismääraja, 18.01.2008) tutvustas hiljutist arvamusuuringut, kus populaarseima erakonna (opositsioonis olev Vene partei) toetus on 11%. Meil on paremuselt neljas erakond sama toetusprotsendiga. See näitab võimu ja rahva suurt veelahet, mis viibki inimesed tihti mõtlematutele tegudele. Olgu selleks korduvad meeleavaldused või kergeusklike inimeste populismipüünisesse langemine, mis omakorda õõnestab riigi turvalisust.

Venemaa jaoks võib majanduslik ebastabiilsus Lätis plussiks tulla, kuid eks neil endalgi on probleeme. Poeletid tühjenevad. Süveneb tohutu erinevus suurlinnade eliidi ja muu elanikkonna elujärje vahel. Siiski oskab Venemaa tähelepanu siseprobleemidelt kõrvale juhtida ning oma mõjuvõimu avaldada, kasutades selleks poliitilist usaldamatust Lätis. Vene erakondade populaarsus Lätis ongi üks kindel otsekontakt Kremliga.

Läti nõrkusperiood ei tähenda, et me peaksime seda lihtsalt pealt vaatama. Peaksime tähelepanelikult jälgima Läti poliitikat ning vajadusel nende eest seisma koostöös Leeduga, et hoida Baltikumi stabiilsust ja vajadusel iseseisvust. Teiseks, kui naaberriigi valitsuserakonnad meie kogemusi kuulda tahaksid, siis meie seadusandlusest oleks nii mõndagi üle võtta. Selle kogemuse jagamise tahe peab meil olema.


Kommentaare ei ole: