23.09.08

Kus on meediakajastuste piir?

Täna (23.09.08) tabas maailma, eriti Soomet taas õuduste tragöödia. Üks õpilane (hommikul kella 11 paiku) oli pähe võtnud idee koolis surmata kaasõpilasi ning hiljem end hukata, mida täie tõsidusega ka täitma asus. Praegusel hetkel on rideteadetena avaldatud kümme hukkunut, lisaks tulistaja ise.

Jah, paraku on see tragöödia kujunenud meediaväljaannete viljakaks uudismaastikuks. Online-meedia oli täna tervenisti valvel vaid sel teemal. Kahvatusid eilse õhtu riigieelarve otsused ning Simmi spiooniskandaal.

Pean mõistlikuks, et juhtunust teavitatakse, kuid analoogsete juhtumite puhul tuleb kategooriliselt hoiduda võimendamisest. Tegu pole sõjarindega, mis ohustaks kogu riiki või regiooni. Tegu on psüühilise häirega. Ning me ei tea, milline võib olla selle nakatav eeskuju.

Eks meis ügaühes on teatud laadi nõrkusi. Need võivad kaasa tulla kodusest kasvatusest, kooli kogemustest, ühiskonna väärtushinnangutest, isiklikust vastupanuvõimest. Kaaskonna surmamised ei vabanda välja nõrkusi, kuid paneb siiski mõtlema - kus on piir, mida tugevamalt kajastada või mida mitte?

Olin veidi hämmingus, et AK tegi Soome tragöödiast kell 15.00 erisaate. Tore, kuid minu arvates oli eesmärk näidata seda, et ERR-is siiski ollakse operatiivsed. Georgia-Venemaa sõjast ei suudetud koheselt otsereportaaži teha, mis oleks olnud märksa olulisem.

Tahan, et edaspidi meie meedia mõtleks, mida võimendada ja mida lihtsalt kajastada. Siin on oluline psühholoogiline vahe, millel võivad olla tõsised tagajärjed.

2 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

mida rohkem selliseid värdjaid uudiseid söödetakse ette, seda normaalsemaks meie lapsed seda peavad. see ei ole normaalne. kõik sellised tuleks hoida hullumajas tabaluku taga!
ma olin kunagi klassi kloun, kõik mõnitasid mind. eales ei käinud mul läbi peast mingi selline haige plaan. mõtlesin hoopis, kuidas ennast parandada.

vaatan et elu on indigolastel liiga heaks läinud. kutsikas arvab liiga palju endast. malakat oleks vaja jagada. kas nad peale youtube'i lagastamise, emotsemise ja koolitulistamiste ei oska midagi muud välja mõelda? äkki mõtleks veidikene, mis tagajärjed võivad olla asjadel? kas tänapäeva lapsed piiblit on lugenud?

SA EI TOHI TEIST TAPPA.
pea kasvõi ainult see lause meeles.

Maailm on palju parem, koheselt!

martin

Unknown ütles ...

Minu arvates on kõige kurvem see, et me ei tunne neid probleemseid noori inimesi ära. Ei tunta koolis ega kodudes (osadel neist polegi kodusid). Kui neid annaks ära tunda, siis annaks ju aidata.