Ilves käitus õigesti

Minu sotsiaalne närv ei pidanud vastu, kui lugesin online-uudistest üllatava pealkirjaga artikleid: "Ilves lahkus protesti märgiks soomeugri kongressilt". Mul jäi hing kinni.

Uudise suhtes, et president Ilves sõidab oma kaaskonnaga Venemaale soomeugri viiendale maailmakongressile Hantõ-Mansiiskisse, olin veidi kõhkleval seisukohal. Kuuldes, et toimub kohtumine värske presidendi Medvedeviga, olin juba meeldivamalt liigutatud. See oli minu meelest kohtumine, kus varakult tunnetatakse teineteise mängureegleid. Meeldisid Ilvese kommentaarid pärast kohtumist, kus ta andis tuleviku osas mõista, et elame-näeme. Kõik halvamaigulised või heatahtlikud tegevused on kinni tahtes.

Ja kui täna hommikust meediatulva vaadata, siis reeglid pandi paika tõepoolest. Kahtlustan, et Ilves sattus ettevalmistatud lõksu. Visiidi eel andis Medvedev mõista, et teie seal, ärge liiga kobisema hakake. Otse kohtumisel ta muidugi seda välja öelda ei julenud, kuid alluvate tegutsemine rõhutas sõnumit veelgi. Ma ei usu, et Vene Föderatsiooni Riigiduuma väliskomisjoni esimees Konstantin Kossatšov ilma konkreetsete näpunäideteta Kremlist Eestit laimavaid lauseid suust välja paiskas. See oli ilmselt kõrgemalt juhitud tegevus.

Hea meel oli tõdeda, et Soome ja Ungari riigipead järgisid Ilvest ning lahkusid samuti kongressisaalist. Soome ajalugu on siiani näidanud neid heatahtliku naabrina, kes pea
iga kell on nõus suurnaabriga häid suhteid säilitama.

Kuidas Ilvese tänane käik mõjutab Vene-Eesti suhteid? Ma ei usu, et see suhteid halvendaks või parendaks. Tänased suhted on nagunii sellised pea olematud ehk sisult nõrgad. Minu hinnangul on Venemaa Eestile ülevalt alla vaadanud, kuid väikesele kääbikule, kes on pinnuks silmas. Eestit ei võeta võrdväärse rahvusvahelise partnerina.

Edward Lucas raamatus „Uus külm sõda“ kirjeldab värvikalt Venemaa „kõva jõu“ ja „pehme jõu“ võtteid. Minu hinnangul võib kogu Ilvese visiidi kulu liigitada „pehme jõu“ ehtsaks näiteks. Lucas defineerib toimuvat „uue külma sõjana“, kus Venemaa üheks eesmärgiks on teadvustada, et Euroopa Liidu uued liikmesriigid on klubi teisejärgulisi liikmeid.

President Ilves kandis oma rolli hästi välja. Otsene käitumismaneer andis sõnumi, et meiega ei mängita ning meid ei alandata. See pigem lisab rahvusvahelist kaalu. Aga suhted üldiselt? Arvan, et pigem läheb kõik vanaviisi edasi.