Mäletan oma lapsepõlvest aastat 1989 (usun, et oli 89 mitte 88). Otepää kiriku seintel taastati lipu asutamisega seotud mäletustahvlid. Mu vanaisa oli kohaliku puhkpilliorkestri bassimängija ning seal samas tahvli all, osalt tänu temale, sai pidevalt ringi siblitud. Minu jaoks oli see tähtsündmus pärast esimese klassi lõpetamist.
Teine mälestus on üsna hiljutisest ajast. Aasta oli siis 2004. Taas Otepää kiriku õu. Kohale oli tulnud märkimisväärne osa tollase Isamaaliidu juhtpoliitikutest. Pärast tseremoonianid koguti end kokku ning kambaga tuldi meie pere tollast uut väljakutset - kasvuhoonet vaatama. See oli tore hetk. Ja me kõik olime tänulikud taaskohtumise eest ja just nii tähtsal päeval kui meie vabariigi lipu päev!
Uhh, mul tulevad kogunisti pisarad silma. Eriti meenutades käesoleva aasta vabariigi sünniaastapäeva Toompea sisehoovis, kui me laulsime hümni ning lipu laulu. See oli nii vägev oma emotsioonidelt. Täna ma kahjuks ei jõua Pärnusse, kus 90 lippu moodustavad terviku. Soovin neile tänaseks edu! Saab kindlasti vägev vaatepilt olema.
Kaunist lipupäeva! Võtkem lipud välja ja tundkem selle kauniduse üle uhkust!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar