tegevus!Senistest lubatud arvudest:
Rahandusministeerium - ca 68 inimest.
Rahvusooper - ca 30 inimest.
Maksu- ja tooliamet - ca 200 inimest.
Haridus- ja teadusministeerium - 15 inimest.
Sotsiaalministeerium - 16 inimest.
Siseministeerium koos oma allasutustega - ca 1000 inimest.
Ja see rivi pole kindlasti ammendav.
Eesti on väikeriik, kellel on väike majandus. Tänu väikesele majandusele on meil ka teatud eelis. See tähendab, et väikesel majandusel on lihtsam kurssi muuta, kui asjad päris rappa kipuvad minema.
Samas peame teadma, et iga majanduskeskkonna liige, sh iga töötaja, tagab majanduse toimimise ja selle edukuse. Reaalsus on ju see - kui pole tööd, pole ka raha; kui pole raha, siis pole ka poodi asja. Ka lapsed pole enam koolis, vaid otsivad koos vanematega teenimisvõimalusi. Töötute arvu kasvades kasvab kuritegevus, mida enne tänast võib öelda oli talutavas seisus.
Ja tule taevas appi siseminister Pihli avaldusele, kui mitte öelda korraldusele, et koondada tuleb ja seda ilma kompensatsioonita. Tavainimestel pole kontodel kümnete ja kümnete tuhandete kroonide väärtuses varusid. Jääb ka õhku rippuma küsimus - kas Pihl ikka kuulub sotsiaaldemokraatide ridadesse?
Lahendus oleks see, kui inimesed jääksid oma ametikohtadele. Ajutiselt tuleks külmutada palgad, mille peaksime üldkokkuvõttes üle elame. See tähendab vaid seda, et raha hulk turul jääb enam-vähem samaks. Selle all peab turg ümber orienteeruma hinnapoliitikas, sest kõrget hinda ei jõuta enam mak
sta ning tootma peab hakkama säästlikumalt. See kõik aitab kaasa hindade langemisele.Ümber tuleb vaadata koalitsioonileping, kus on erinevaid ja mitmeid maksumuudatusi kergekäeliselt jagatud. Samas ei tohiks lapsed - meie tulevik - hooletusse jääda ning nende sündimist ja arengut tuleb toetada. Seda kasvõi sellepärastl, et meie rahvaarv vaatamata suurekõhulisele tänavapildile ei kasva, vaid siiski kahaneb.
Koondamised võivad tõesti teatud ajahetkel vajalikud olla. Näiteks, kui enam mingeid ametikohti vaja pole, mis tavaliselt tulevad funktsioonide vähendamisest või ülesannete ümber jagamisest erinevate olemasolevate inimeste vahel. Tänase koondamiskampaania puhul küsiksin, et kas riik on võtnud endale liiga palju ülesandeid. Õigem oleks täheldada, et riik tunnistab - ta ei saa põhikohustustega oma rahva ees hakkama. On nii? Või tegutsetakse kaalutlemata ja emotsionaalselt?
Inimene pole nukk, kellega nii lihtsalt võib mängida. On tööd - ei ole tööd. Küsimus on meie väikerahva kvaliteetses püsimajäämises (esialgu siis püsimajäämises, järgmine samm oleks suurenemine), mis tähendab haritud, ettevõttlikku ja positiivsete ellusuhtumistega kodanikkonda. Koondamiste propagandalaine ei mõju kuidagi sellele eesmärgile positiivselt. Lõpetage väärkampaania!
Kasutatud allikad:
* EPL Onlinest on välja nopitud arvulised näitajad.
* Eestil rahvaarv väheneb 2060. aastaks 15 protsenti (ERR portaal).
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar