Kohalikud omavalitsused kui poliitilise punktikorjamise objektid

Koalitsioonipartnerite lahknevused haldusterritoriaalse reformi vajalikkuse suhtes on häirivad. Käib taas meediasõda, mis kohalikele omavalitsustele küll kasuks pole, ammugi mitte parlamendile ega valitsusele endale.

Tänane ülikillustunud (227 omavalitsust!) väikeriik (Eesti) jätkata ei saa. Vähemalt mitte paremuse suunas.

Pooldan lahendust, mis teostaks vähemalt järgneva 20 aasta vajadused. Selleks võiks olla 15 omavalitsust ning vajadusel kuni 3 suuremat linna maakondades (üks tänane maakond oleks üks omavalitsus). Minimaalset rahvaarvu ma ei esitaks, sest tingimus olekski maakond = omavalitsus. Linnade puhul on muidugi teine asi, mis siiski pandaks paika maakondlikest keskustest lähtuvalt. Maavalitsused võiksid jääda järelvalve teostajaks, mis tähendaks maksimaalselt 7 ametniku olemasolu (hüpotees).

Küsimus, minu jaoks, on Valgamaa otstarbekus. Valgamaa on kunstlikult moodustatud üksus. Seal on endist Tartu- ning Mulgimaad. Mina jagaks selle maakonna Tartu-, Viljandi-, Põlva- ja Võrumaa vahel. Põhjapoolne Valgamaa käib nagunii Tartus asju ajamas. Mõni üksik asjatoimetus sunnib Valga poole end sättima, kuid see on ainuke kokkupuutepunkt kohalike elanikega. Valgamaa kaotamise idee on minu isiklik, mis vähemalt poole sajandi jooksul küll rakendust ei leia.

Kui maakond on üks omavalitsus, siis võidakse väita, et kohalik võim võõrandub inimesest. Mina selle väitega ei nõustu. Lahendusi on mitmeid.

Tuleb tööle rakendada infotehnoloogilised vahendid, eelkõige internetivõimalused. Teiseks võimaluseks on luua osavallad (Tallinna linnaosavalitsuste mudel). Viimaste loomisega kaasneb oht, et tegelikkuses ei muutu midagi. Osavaldade arv peab olema limiteeritud (nt 3-5 maakonna kohta). Kolmas võimalus on panna tööle pangabussidele sarnaselt vallabussid, mis liiguksid graafiku ning vajadusel eelregistreerimise algusel. Miski pole võimatu. Vaja on leida avatuid lahendusi ning neid avatult vastu võtta.

Tuleb vähendada omavalitsuste arvu, sest:

• nii väheneb poliitiliste mängurite arv. Mõtlen kohalikke poliitikuid, keda on ilmselgelt palju. See on kaasa toonud selle, et valituks osutuvad pidevalt ühed ja samad isikud. Uute inimeste tulek on raske ning seetõttu demotiveeritud. Teiseks, kui on samad isikud kogu aeg võimul, siis poliitiline kultuur on madal. Suurem risk on korruptsioonil kui ka lõpmatult kestvatel poliitilistel mängudel (Otepää näide, mis üsna tihti satub avalikkuse ette erinevate võimuvahetustega; Mikitamäel jt omavalitsustes toimuvad analoogsed võimukriisid üsna tihti). Kolmandaks, nende mängurite tõttu ei edene ka vabatahtlikud ühinemised. Neljandaks, mingil määral vähenevad administratiivkulud, mis kulub volikogude tööshoidmiseks.

• on loodud võimalus piirkondade ühtlasemale arengule. See tähendab seda, et suudetakse enam kasutada Euroopa Liidu toetusfonde, millest väiksemad omavalitsused täna unistada võivad, sest neil on väga väike omakapitali võimalus ning puudub ka inimressurss, kes projekte kirjutaksid ning teostaksid. Ja teiseks, nii on eeldus luua kogu piirkonda edasiviiv arengukava. Väidan, et maakondlikud arengukavad täna ei tööta, sest seal pole oma-tunnet ehk piirkondlikku vastutust, vaid igaüks on oma omavalitsuse heaolu eest väljas.

• võimalus enam sihipäraselt arendada strateegilisi objekte (ühistransport, koolid, lasteaiad, sotsiaalmajad, raviasutused jne.). Näiteks täna on suur mure, kuidas koolilaste bussid nii liikuma panna, et 6 km vahemaaga koolide lapsed õigeaegselt kooli jõuaksid. Lahendus pole ju väga keeruline. Ühe ja sama bussiga saaksid mõlema kooli lapsed sõidetud. Tuleb nihutada tundide algusaegu, nt koolis A algavad tunnid 8:05 ja koolis B kell 8:35. Paraku täna sellisteks lahendusteks valmis ei olda. Teiseks, koole kui teisi eelpool mainitud asutusi annab ühtlasemalt hajutada. Vallamajade rohkus pole oluline, sest reaalselt jõuab inimene vallamajja heal juhul kaks korda aastas. Siit tuleneb muidugi probleem, mida tühjaksjäävate hoonetega peale hakatakse. Usun, et aegamisi leitakse ka neile lahendused.

• nii on võimalik tugevda Ida-Virumaa poliitilist tugevust ähvardava Kremli võimu vastu.

• konkretiseerub riigi partnerite arv. Täna ei suuda riik ühtlast arengut kõigis omavalitsustes tagada juba ainuüksi seetõttu, et läbiräägitavaid on tohutu hulk ning see takistab nägemast tervikpilti. See viib selleni, et raha ja muu riiklik abi läheb ikka sinna, kus tugevat tööd või kisa tehakse.

Tahan hoiatada ühe ohu eest. See oht eksisteerib ka täna. Eestis on praegu neli regiooni, mille sees on riigiasutused jagatud mitme keskuse vahel. Kõige hullem näide on Lääne-Eestis. Osa asutusi saartel ja osa Pärnus. Pean õigeks, et kõik riigiasutused oleksid koos ühes keskuses. Pole vaja kodanikele tekitada lisakulusid (aeg, raha) sama regiooni sees erikeskuste vahel sõitmisele. See on lausa narritamine. Eks hajutatakse eesmärgiga hoida elu sees erinevates keskustes. Kuid inimeste liigne jooksutamine pole ka lahendus. Tuleb leida uudseid lahendusi.

Ja mis on kogu teema juures väga oluline. Vabatahtlikkuse alusel ei saa midagi toimuma. Seda pärsib just ennekõike kohalike võimulolijate hirm kaotada tänane positsioon. Ja parteikontorid tahavad läbi suurte numbrite oma mõjuvõimu näidata. Mina rahustaksin neid hirmunud võimutsejaid. Osavamad jäävad nagunii pidama ning olulisim on siiski mõelda kohalikule arengule, mitte ise enda soojale toolile.

Seega, riiklikke vahendeid haldusterritoriaalseks reformiks tuleb kasutada. Seda saab teha vaid juhul, kui on ette näidata selged ja mõõdetavad eesmärgid. Lisaks peavad olemas olema arvutused, mida üks või teine tegevus maksma läheb. Ja kolmandaks, peavad olema tehtud piirkondlikud (st 15 tk) analüüsid, mis aitaksid minimaliseerida võimalikke ühinemisriske. Kõik peab olema kaalutletud ning põhjendatud. Fakt on see, et eeltoodud ettevalmistus ei saa toimuda üleöö ning selleks kulub vähemalt aasta.

Täna oleks olnud viimane aeg alustada halduskorralduste muudatustega. Paraku seda ei toimunud ning sellega kaotab riik lähisaastatel päris kindlasti. Viimane aeg tööde alustamiseks on aasta pärast. Järgnegu sellele kasvõi erakorralised kohaliku tasandi valimised. Hiljem jääb kõik endiselt venima.

Kas muutustega suudab tegeleda tänane koalitsioon, sellele ma vastata ei oska.

***

INFOKS:

Kohalike omavalitsusüksuste jagunemine rahvaarvu järgi seisuga 02.09.2007.a

Elanike arv	Linnad	Vallad	Kokku
0-1 000		35	35
1001-1500	2	47	49
1 501-2 000	3	31	34
2 001-3 000	1	33	34
3 001-4 000	4	11	15
4 001-5 000	3	13	16
5 001-7 500	5	15	20
7 501-10 000	2	5	7
10 001-50 000	10	4	14
50 001-100 000	2		2
100 001-	1		1
Kokku	33	194	227

Maakondade pindala ja rahvaarv seisuga 02.12.2007.a

Maakond	Pindala (km2)	Rahvaarv	Linnad	Vallad	Kokku
HARJU	4333	542 636	6	18	24
HIIUMAA	1023	10 502	1	4	5
IDA-VIRU	3364	170 216	6	16	22
JÕGEVA	2604	36 236	3	10	13
JÄRVA	2461	35 822	1	11	12
LÄÄNE	2383	27 973	1	11	12
LÄÄNE-VIRU	3627	67 459	2	13	15
PÕLVA	2165	31 660	1	13	14
PÄRNU	4806	91 107	2	19	21
RAPLA	2980	37 355		10	10
SAARE	2922	36 357	1	15	16
TARTU	2993	147 751	3	19	22
VALGA	2044	34 613	2	11	13
VILJANDI	3422	55 072	3	12	15
VÕRU	2305	38 604	1	12	13
Kokku	43432	1 363 353	33	194	227

Statistika: www.siseministeerium.ee